Elmed ning preesised – ehted

Naisterahvad, elagu kustahes ilma otsas, armastavad ikka endale iluvidinaid külge riputada. Eessõrulased pole teisest puust tehtud mitte. Hõbeseppade meistritöid kantakse siin rohkesti.

Näiteks on sõrulastel olnud ikka kombeks pidupuhul sõrmuseid kanda. Nii kiviga kui ka lihtsaid. Neid võib teinekord pea igas sõrmes leida. Isegi mitu tükki ühes sõrmes!

Sõled – suludpreesised

Sõlgesid kantakse piduriiete rinna ees just nii mitu, kui mahub. Suuruse järjekorras. Kõige väiksem sõlg hoiab särgilõhikut  kurgu all koos. Suurim ja uhkeim preesis seeratakse keske rinda.

Sõrulaste sõled on lihtsad. Väikseimad vitssõled on umbes pöidlalaiused. Uhkemate preesiste läbimõõt varieerub tolli ümbruses (20–34 mm). Lihtsaid hõbedast või vasest preesiseid kaunistavad kriipsukesed-nupukesed.

Eessõrulased armastavad ka südamekujulisi sõlgi. Sõle ripatsite hõbehelin kaitsvat kandjat igasugu kurja eest.

Juhuste jada või kindel kord

Kes jõuaks ära imetleda Sõrve naiste elmeid!

Värvilisest klaasist. Kas korra järgi või niisamuti. Hernesuurused, pisemad või suuremad. Ümarad või torukujulised. Mitmel korral ümber kaela. Teinekord raske hõberaha küljes.

Eks need helmed ning rahad on kestnud põlvi. Klaashelmes ju ei rikne. Kandja lisab esiemade pärandusele peotäie omale kuuluvat ning ajab helmed omatahtsi lõngale.

Laiali lendavad need linasele lõngale lükitud keed iga paari aasta takka. Linane on kuri kuluma!

Lehv patsi all

Sagedasti tarvitatakse kee sidumiseks vaksa või kahe pikkust ning tollilaiust tikanditega siidilinti. See lehvib kuklas ja on omaette uhkuse asi ning vaatamist väärt.

Rinnaesisel seeratakse helmed kenas kaares mööda abu veerdeid jooksma. Pikemate keede alumised otsad pistetakse abu põue. Sedasi püsivad keed kenasti paigas.

Hõberubla veerde vahelt

Helmekee võib teinekord vaata et kõhuni ulatuda. Et aga hõberaha on uhkustamise asi, õngitsetakse see abuhõlmade vahelt välja. Nõnda särab nii mõnelgi Sõrve naisel kallis rublatükk otse keske kõhtu. Abulappide kulla ja karra keskel.

Ega sellist rikkust või varjata!



abu – vest, õlad, turi, selg

abulapid – vesti kaunistatud esiosa
abu veerded – vesti kandid
elmed – klaashelmed, pärlid, helmekee
kautu – mööda
keske – keset
korra järgi – mustri alusel, reeglit järgides
kuri kuluma – kulub kergesti, ei pea kulutamisele vastu
preesis – sõlg
seerama – sättima, kohendama
toll – 2,54 cm
vaks – vahemaa pöidla otsast keskmise sõrme otsani (15–20 cm)
 

Eessõrvest kogutud sõlgi-preesiseid on Eestimaa muuseumides hoiul vähemalt 24, enamiku neist puhul pole teada, kas kandjaks on olnud mees või naine. Muuseumides on hoiul vähemalt üks Anseküla kihelkonnast kogutud vitssõlg ERM A 509:316

Südamekujulinsi sõlgi on muuseumis vähemalt 13: ERM 6029; ERM A 316:537; ERM A 316:538; ERM A 509:504; ERM A 509:515; ERM A 509:516; ERM A 509:517; ERM A 316:540; ERM A 316:541; ERM A 316:542; ERM A 316:536; ERM A 316:539; ERM A 509:498.

Preesiseid on hoiul kümmekond: ERM 5974; ERM 5986; ERM A509:436; ERM A509:450; ERM A316:478; ERM A509:464; ERM A316:456; ERM A316:430; ERM A509:475; ERM A509:489.

Sõrmuseid on muuseumis suurel hulgal, tervelt 26. Paraku pole teada, milliste neist sõrmustest kandjaks on olnud mees ja milliste naine. ERM 5958; ERM 6008; ERM 6009; ERM 6010; ERM 6030; ERM 6031; ERM 6032; ERM 6033; ERM 6035; ERM 6036; ERM 6037; ERM 6039; ERM 6040; ERM 6041; ERM A 509:401; ERM A 509:403; ERM A 509:410; ERM A 509:417; ERM A 509:424; ERM A 509:6702; ERM A 509:6708; ERM A 509:6943; ERM A 457:72; ERM A 462:85; ERM A 462:86; ERM A 316:546.

Elmeid või kaelarahasid on muuseumides hoiul viis, ühed helmed on alles erakogus: ERM 5989; ERM 6047; ERM A 316:417; ERM A 509:544; ERM A 509:6128.


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.

Aitäh kõigile osalistele!

Ööpail – vöö

Punane kaitsekiri

Anseküla kirivööd on laiad ja üldmuljelt punasetoonilised. Vanematel vöödel taustaks sinakashall linane, kirjalõngaks soe punane villane. Moodsamatel vöödel võib taustalõng ka must, eresinine või lilla olla. Tihti on uuemate vööde lõim poomvildne või vildne.

Kirivöö üldmulje on ajast aega olnud sarnane. Soe punane, millel korduvad peenejoonelised rombid, diagonaalid, saehambad, maleruudustikud, kaheksakannad jm. Vöökirjad pakuvad vaatajaile oma matemaatilise varieerumisega ainulaadset naudingut.

Vöökirjade varieeruvus nii kohalikul kui ka üldisel skaalal on lai. Meie muuseumikogudes on kordumatu kirjaga vöösid ligi 40. Pealegi on Sõrve vöö kaks otsa enamasti erineva kirjaga.

Öö vörumine

Tänapäevased kirivöö kandjad tarvitavad riietumisel sagedasti sõbra abi. Sõrve naine paneb üldiselt end ikka iseseisvalt riidesse.

Anseküla vööd on enamasti pisut alla kolme meetri pikad ning mugavalt laiad. Sõrve kuue vöökoht jookseb üpris rindade all. Pole mingit vajadust kirivööd liigkõvasti omale ümber võruda. Siiski,

pinget peab olema!

Kerge pinge vööd ülal hoiabki!

Vöö ümberpanekut alustab naisterahvas omale käepärasest kohast. Laiemad Anseküla vööd keritakse üsna täpselt järgmise korra peale. Kitsama vöö kandja võib alumise servakirja järgmise keeru alt paistma jätta.

Vööots pistetakse ülalt vöökordade alla. Juhtugu see siis keske kõhtu või selja taga.

Toetavad toonid

Anseküla vööd kantakse punane pool peal. See on see pikkade lõngajooksudega vöö külg.

Sinine pool väljapoole kantakse vööd leina ajal.

Vajadusel koob Sõrve naine omale veidi lühema-lihtsama leinavöö, kuhu punast lõnga ei pane. Leinavöödest leiab sinakasrohelist, ere-, hele- või ihmjassinist, musta, kollast. Teinekord jäetakse leinavöö keskmine osa kirjata.

Sel raskel ajal pole korraliku töö jaoks lihtne jõudu leida.

Vissisti kere ümber võrutud vöö toetab hästi raske töö tegija selga. Eriti tõhus on selline tugi vastse ema vaevatud ihule.

Varasemal ajal leiti vöökirjadel (ning punasel lõngal niikuinii) olevat ravitoime. Kurja silma eest kaitsev mõju veel lisaks.



ihmjas – tuhm, pastelne, hallikat tooni

keske – keset
kiri – muster
moe – komme, tava
poomvildne – puuvillane
vildne – villane
vissisti – tihedalt, korralikult
ööpail – kirivöö, vöö
öö vörumine – vöö sidumine

Eestimaa muuseumides ja erakogudes on hoiul ligi 40 Anseküla kihelkonnast pärinevat kirivööd. Muuseumikartoteekide andmetel on vöösid isegi rohkem, ent mitmed neist on väga tõenäoliselt siiski tagasõrulaste moe järele tehtud.

ERM 5967; ERM 5969; ERM 5974; ERM A 290:1003; ERM A 290:1004; ERM A 290:1006; ERM A 290:1007; ERM A 290:1024; ERM A 290:1028; ERM A 290:1029; ERM A 290:1041; ERM A 290:804; ERM A 290:822; ERM A 290:823; ERM A 290:841; ERM A 290:923; ERM A 290:924; ERM A 290:967; ERM A 291:353; ERM A 291:521; ERM A 291:522; ERM A 439:26; ERM A 483:32; ERM A 509:1415; ERM A 656:432; ERM A 890:879; SM 10022:7; SM 10022:8; SM 10332:17; SM 2066; SM 2067; SM 372; SM 433; SM 9668:8; SM 9817:5; SM 9817:6.


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.

Aitäh kõigile osalistele!

Tasu ning pöll – tasku ja põll

Põllepõli algab pruudieas

Peenest kangast ning kaunistatud pidupõll on ajast aega naisterahva ehe olnud. Tööpõll, mida kantakse teiste riiete kaitseks, on sootuks teine asi.

Üldiselt on Eestimaal põllekandmine abielunaise tunnuseks. Sõrves kannavad põlle ka meheleminekueas neiud.

Sõrve riide juurde kantakse põlle vaid tõeliselt pidulikel puhkudel. Kui aga abielunaine omale tanu pähe paneb, on tal põlle ettesidumine lausa kohustuslik.

Vastupidi kah. Kui põll on ees, olgu miskit peas. Olgu selleks müts, rätik, sariküll või tanu.

Põlleriie mere tagant

Anseküla emaste põlled õmmeldakse kallist kangast. Kodukootud peen valge linane, peenemustriline väljamaalt toodud sits, siid, peenvillane või naturaalsest materjalist mustriline kardinatüll.

Kaunistuseks õmmeldakse põlle alaossa paar erku paela (atlas, siid, peenvillane, karrapael vm). Servad ehitakse peene puuvillase pitsi või villaste värviliste narmastega. Põlle alaosa voodriks passitatakse heledam kirju sits.

Peenike põllepael aetakse põlle ülaservas kanalist läbi. Nii saad ette pannes põlle just  parasjagu krousi tõmmata. Põlle ülaserv seeratakse abu kaunistatud osa laiuseks. Põllepaelad peidetakse vöö alla.

Ülalt kitsas põll muudab kandja väljanägemise märgatavalt sihvakamaks.

Tasku

Uhkete kaunistustega taskut kannavad Sõrve naised paremal puusal. Serv pisut põlle peal, paelad vöö all peidus.

Tasku ehitakse karrapaelte, kardpitsi, mitmekujuliste kalevitükkide, piiprellide, litrite ja helmestega. Keskseks motiiviks on romb, mille keskel rist ja/või diagonaalrist. Taskulapp tikitakse nii säravaks ja uhkeks kui annab.

Kihelkonna kandis kaunistatakse taskud peene helmestikandiga. Ilmselt on naabrite eeskujul ka mõned Anseküla kihelkonna naised omale helmestega kaunistatud taskuid õmmelnud.

Tasku servad kanditakse erepunase kaleviga. Viimasel ajal õmblevad Sõrve emased oma taskule enamasti ka tõmbluku.

Taskuvöö aga tehakse punasest villasest kangast, põimitakse villastest lõngadest või kootakse tihval.

Tasku on tarbline riidetükk, kuhu ühel emasel inimesel passib nõelatoos, pangakaart või mobiiltelefon pista.



emane inimene – naisterahvas, naissoost (ei tarvitata laste kohta)

kalev – vanutatud täisvillane (poe)kangas
kardpits – metalliklõngast pits (hõbedane, kuldne vm)
karrapael – metalliklõngast pael (hõbedane, kuldne vm)
krousi – kurdu, kortsu, kokku
nõelatoos – karbike nõelte hoidmiseks
sariküll – Saaremaa naiste sarviline talvemüts
seerama – sättima
tarbline – tarvilik, vajalik, praktiline
taskulapp – tasku pealmine ruudukujuline kaunistatud osa
tihv – paela või kitsa vöö kudumiseks tarvitatav tööriist

Anseküla kihelkonnast on muuseumisse jõudnud vähemasti seitse põlle:

ERM 5982; ERM 6003; ERM A 290:413; ERM A 291:358; ERM A 291:359; ERM A 358:43; EVM E 130:33.

Anseküla kihelkonnast kogutud taskuid on Eestimaa muuseumides säilinud vähemalt kümme:

ERM A 559:801; ERM A 291:107; ERM A 291:355; ERM A 291:356; ERM A 292:80; ERM A 509:5181; ERM A 291:463; ERM A 509:5176; ERM A 509:5177; ERM A 509:5180

Helmestikandiga Anseküla kihelkonnast kogutud taskuid on muuseumides neli:

ERM A 291:354; ERM A 447:300; ERM A 350:14; ERM A 358:42


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.

Aitäh kõigile osalistele!

Kuub – seelik

Sõrve naisterahva kuub on tõhus riie. Poolvillane atlaskoes seelik, mille külge on õmmeldud täplik abu. Ega muul moel seda rasket riiet seljas pidada saakski.

Sõrve naine võtab kuubesid teinekord lausa mitu tükki üle. Uuem-uhkem peale ja sandem alla. Teinekord jälle vastupidi. Oleneb situatsioonist.

Kirikuuekiri

Varasemal ajal ulatusid mustad helekollase ännaga kurdus kuued vaid poolde säärde (19. saj keskpaigani). Lihtne ja ühetaoline kogu Saaremaal ja ülemerenaabritelgi. Sealt see sukavarte moe vast akatuse saigi! Et suhteliselt lühikese seelikuga ikka siivsaks jääda, paljasääri ei käidud.

Peenele kurrutusele on Anseküla kandi naised truud tänaseni. Kuumade leibade, sõrmede, hammaste, visaduse, tugevate käsivarte ning kurrulõngade abil tõmbavad Ees-Sõrve naised oma kuubede sisse sadu sõrmesügavusi kurde. Peenikesed püstipüsivad voldikesed. Nii peened, kui paks kodukootud kangas annab.

Enam kui 150 a tagasi tulid Sõrves moodi pikad kirikuued (19. sajandi teises pooles). Pea luupeksekondini. See juhtus parajasti ajal, mil kaupmeeste müügilettidele ilmusid eredaid toone pakkuvad sünteetilised lõngavärvid. Sõrve kuue allossa kootakse sest ajast peale kolm laia erepunast viirga.

Tagasõrulased läksid värvide lisamisega nii hoogu, et mustale enam suurt ruumi ei jäänudki.

Eessõrulaste kuue üldmulje on lihtne must-punane. Vaid 2-3 lõnga jagu pistetakse kindla korra järele valget, sinist, kollast või muud karva lõnga sekka. Kuuekirju on loodud lõpmata hulk. Igaühele oma!

Viimase lihvi annab Ees-Sõrve kirikuuele villastest värvilistest lõngadest põimitud pael allääres. Puna-must ning kindla korra järele sinised, rohelised või muud karva tripsud sees.

Täplik abu

Täplikku abukangast on ka ainaldis kena vaadata. Ometi suudavad Sõrve naised lõike abil sellele lihtsale sissevõteteta riidetükile anda vaimustava elegantsi. Julge kantlik kaelaava jätab ruumi helmestele-preesistele. Seljal sügavad käeavad teevad liikumise mugavaks.

Abu veerded lüüakse punase kaleviga üle. Teisekorra tarvitatakse ka muud karva kangast. Mis kodus olema juhtub.

Vissisti vooderdatud ning ühtaegu nii rinnahoidja kui ka korsetina toimiv abu ise on napp. Vöökoht jookseb omaaegse moe järele üle alumiste roiete.

Kulda ja karda

Abulappide servades avaldub aga Anseküla kihelkonna naiseriiete säravam pale. Karrapaelad, siksakpaelad, (kunst)siid, samet, brokaat. Kõike võib panna. Kõrvuti. Üheteise peale. Rikkalikult.

Abulappe ehivad kaunistused, millesarnaseid mujalt ei leia. Kui siis ehk vaid Anseküla emaste taskult.


Anseküla kuube kandvat Pääsut pildistas Mari; 2018.


abu – vest, selg, turi
abu veerded – vesti kandid
ainaldis – ainult, midagi kõrvale võtmata
emane – naine, naisterahvas
kantlik – kandiline, nurgeline
karrapael – hõbedane või kuldne särav pael
karva – värvi
kurdus kuub – peente (püst)voltidega seelik või kleit
kuub – seelik, kleit
kuuekiri – seelikumuster
moe – komme, tava, harjumus, mood
pale – nägu, põsk, väljanägemine
preesis – sõlg
sandem – kehvem, viletsam
tikkuma – tükkima, kippuma
trips – kitsas triip, peenike joon
täplik – täpiline
viirg – laiem joon, horisontaaljoon
vissisti – tihedalt, korralikult
änd – saba, seeliku vm riietuseseme alaserv
üheteise – üksteise
üle lööma – palistama, katma
üll – seljas, ümber; ka teatud peakate

Anseküla kuubesid on endistest aegadest säilinud suurel hulgal. Eestimaa pinnalt leiab neid vähemalt 32 tükki.

Saaremaa Muuseumis: SM 366; SM 367; SM 2029; SM 10332:18.
Eesti Rahvamuuseumis: ERM 5977; ERM 5990; ERM A248:15; ERM A265:15; ERM A291:351; ERM A291:352; ERM A316:53; ERM A509:2051; ERM A509:2112; ERM A509:2113; ERM A509:2115; ERM A509:2153; ERM A559:799; ERM A509:5104; ERM 12129; ERM A448:179; ERM A509:2052; ERM A509:2053; ERM A509:2117; ERM A509:2152.
Eesti Vabaõhumuuseumis: EVM E 130:49; EVM E 130:50.
Ajaloomuuseumis: AM 27468 E2913; AM 26462:1 E3678.
Erakogudest leiab veel vähemalt neli Anseküla kuube.

Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.
Aitäh kõigile osalistele!

Juused – juuksed

Patsi plettimine

Ees-Sõrve pikajuukselised naised kannavad Sõrve kuue juurde ühte punutud patsi. Pats kinnitatakse pika ja laia lindiga (laiust toll kuni vaks, pikkust terve süld). Pats pletitakse nii pikk kui annab – juuksekarvaotsteni välja, uhke lehv otsa.

Patsipael jutustab

Kui uhket siidlinti võtta pole, võib ka kanga servast käristatud või siksakikääridega lõigatud ilpudega oma juuksed kinnitada. Olgu see riie siis puuvillane või mis tahes.

Patsipael võib olla ükskõik mis värvi. Lemmik on ikka soe punane. Leina ajal vastupidi – kindlasti mitte punane.

Patsipael on kandja meeleolu näitaja.

Nallid

Juukseklambreid ehk nalle läheb Sõrve naistel ühtepuhku tarvis. Olgu siis mütsi pähe kinnitamiseks või juuste paigalpidamiseks.

Mõnikord keeravad Anseküla naised omad juuksed kuklale krunniks. Päris kukla ligi seepärast, et muidu ei saa mütsi korralikult pähe seerata. On see nüüd mõni uuem või vanem moe, kes seda teab arvata. Mugav on korralikult kinnitatud juustega kindlasti.

Krunnist on abi ka töö juures, kus pikk pats üsna nuhtluseks võib saada.

Moepolitsei!

Sõrvest leiab ka lühikeste juustega naisterahvaid. Nende elu on pikajuukseliste omast mõnevõrra keerulisem. Tuka omanikel tuleb rätkut või mütsi kandes kogu aeg valvata, et otsaesisele juukseid ei satuks.

Juustega otsakont märgib lohakust. Kui muu ei aita, tuleb nallid appi võtta.

Üldiselt naisterahvas palja peaga õues ei käi. Iga ilmaga sobib rätikut kanda. Õigupoolest kantakse peerätikud ka jahedamas toas. Pearätt kaitseb naisterahva kallist peanuppu nii tuule, vihma, külma kui ka päikese eest. Mis soeng seal all nüüd täpselt on, polegi eriti tähtis.

Oluline on märkida, et lastele igasugu rahvariietega seotud valjud säädused ei kehti. Seevastu on neidude kombekas käitumine väga oodatud nähtus.

Naiste reeglite järgi toimetamine on hea tunnusmärk, mille abil neidusid lastest eristada saab.


ilp – riideriba, riidetükk, kalts
moe – komme
nall – juukseklamber
patsi plettima – patsi punuma
peerätikud – pearätti
seerama – sättima
säädus – seadus
süld – pikkusühik, laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe
toll – pikkusühik, 2,54 cm
vaks – pikkusühik, vahemaa pöidlast väljasirutatud kolmanda sõrme otsani
vali – range, karm, kõigutamatu

Meie muuseumides on hoiul hulk fotosid, kus on Anseküla kihelkonna naisterahvaste juuksemoed kenasti näha. Mõned eriti hästi soenguid näitavad pildid on:

Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.
Aitäh kõigile osalistele!