Vammus – poolmantel

Tagasõrve naiste üleriideks on napilt nabani ulatuv poolmantel – vammus. Kõik kes Jämaja naise vammuse lõiget näinud on mõistavad, et helehallist tüssist vammust võiks nimetada ka geomeetriliseks imeks. Osava meistri käte all saab hunnikust väikestest erikujulistest riidetükkidest tõeliselt elegantne riideese – Jämaja vammus.

Rätigud – rätikud

Sõrve rätik on üks täiesti omaette nähtus. Selline peenest puuvillasest niidist ja ruuduline, valge-tumesinise-punasega. Sõrves tehti ning kanti. Rätiku pähesidumine, see on aga juba omaette kunts ning valjudest säädustest (ning sandarmidest, kes nende täitmise üle valvavad) juba puudust ei tule!

Müts, üll, lina ning tanu – peakatted

Sõrve riides naisterahvas naljalt palja peaga ei käi. Pähe passib panna nii kodune sõrve rätik, pisine nolkmüts, soe sariliküll, uhke tanu kui ka rõõmulina. Viimast küll kahjuks keegi enam ei kanna … ehk tuleks sõrve naistel jälle üks tõsisem pitsikudumine ette võtta ja linapitsid valmis sõlmida?

Pätid ning kingad – jalanõud

Sõrve naised on ikka lumest lumeni paljajalu ringi lasknud. Ometigi on iga sõrulasest naisterahva jalanõude hulka kuulunud nii kodusõmmeldud pätid kui nahast nippkorgestega kingad. Tänapäevaste kalosside eellasteks võib ehk pidada hoopistükkis puukingi.

Koolielu Kaire lukki pantud Sörvemaal

Sellest, kudamoodi tagasörulased selle uutmoodi eluga toime tulad keisim jutustamas Kounispe külas, Koolielu Kaire pool. Kaire on ju sii Sörves meite eesliini-mees ning teeb ähk änam könelda kut möni teine. Jutustasime kenast oues ning pidasim kolm meetrid distantsi.

Sörve tuhlitoidud

Tuhlis ning kala on ikke sörulastele meelepärane söök old. Sellekorra tuleb juttu tuhlist ning mönest kenast söögist, mida tuhlist tiha saab! Kenad terist ning jätku leiba!

Sandid ning õnnetoojad Saaremaal

Sügistalvisel ajal on Saaremaal ikka hulgaliselt lõbusas meeleolus ning kummalistes riietes seltskondi nähtud. Viimasel ajal küll pisut harvem, ent sadakond aastat tagasi oli santimiskombestik tõeliselt rikkalik. Siit saad lugaeda, mis sorti sante ning õnnetoojaid Sõrves ning Saaremaal sel pimedal ajal on oodata olnud (ning ehk on vahest tänaselgi päeval lootust mõnda neist kohata).