Sõrve rätik on üks täiesti omaette nähtus. Selline peenest puuvillasest niidist ja ruuduline, valge-tumesinise-punasega. Sõrves tehti ning kanti. Rätiku pähesidumine, see on aga juba omaette kunts ning valjudest säädustest (ning sandarmidest, kes nende täitmise üle valvavad) juba puudust ei tule!
Sõrve riides naisterahvas naljalt palja peaga ei käi. Pähe passib panna nii kodune sõrve rätik, pisine nolkmüts, soe sariliküll, uhke tanu kui ka rõõmulina. Viimast küll kahjuks keegi enam ei kanna … ehk tuleks sõrve naistel jälle üks tõsisem pitsikudumine ette võtta ja linapitsid valmis sõlmida?
Sõrve naised on ikka lumest lumeni paljajalu ringi lasknud. Ometigi on iga sõrulasest naisterahva jalanõude hulka kuulunud nii kodusõmmeldud pätid kui nahast nippkorgestega kingad. Tänapäevaste kalosside eellasteks võib ehk pidada hoopistükkis puukingi.
Ellen on eluaja merd söitend aga kui ükspäe kodumaja tühjaks jähi jättas suured laevad merese, tuli kojuse tagasi ning akasged kalamiheks.
Sellest, kudamoodi tagasörulased selle uutmoodi eluga toime tulad keisim jutustamas Kounispe külas, Koolielu Kaire pool. Kaire on ju sii Sörves meite eesliini-mees ning teeb ähk änam könelda kut möni teine. Jutustasime kenast oues ning pidasim kolm meetrid distantsi.
Tuhlis ning kala on ikke sörulastele meelepärane söök old. Sellekorra tuleb juttu tuhlist ning mönest kenast söögist, mida tuhlist tiha saab! Kenad terist ning jätku leiba!
Tagasõrulaste ehtearmastus on ainulaadne. Uhkeid nilgustega preese ei näe kusagil mujal kui Jämaja kihelkonna naise rinnal. Aga see pole veel kaugeltki kõik!
Sügistalvisel ajal on Saaremaal ikka hulgaliselt lõbusas meeleolus ning kummalistes riietes seltskondi nähtud. Viimasel ajal küll pisut harvem, ent sadakond aastat tagasi oli santimiskombestik tõeliselt rikkalik. Siit saad lugaeda, mis sorti sante ning õnnetoojaid Sõrves ning Saaremaal sel pimedal ajal on oodata olnud (ning ehk on vahest tänaselgi päeval lootust mõnda neist kohata).
Kõikvõimalikud kohad, kust santimiskombestiku kohta lisamaterjale leida võib!
Sandid ja õnnetoojad. Kes on, millal ja miks käivad. Saaremaal ühtmoodi, Sõrves pisut teisiti. Inimhinge imed ja looduse pilli järgi tantsijad.
