Sörvekeeltsetes uudistes tuleb sellekorra juttu Tehumardi ousambast ning Ammukeri reisist mandrimaale. Samal ajal kui Salmel arutati, mida teha Tehumardi määlesdusmärgiga, söitsid Ammukeri naised Viljandisse Etnokulpide jägamisele ning sealt edasi Seljametsa rahvamajja loulma.
Sörvekeeltsed uudised, Vikerraadio eetris 18.09.2024 Timmi Helle ning Tammeougu Mari meenutavad, mida suvel tehtud ja kus käidud sai. Ära saab nimetatud küll pailu asju – tantsufestival Lätimaal, reisid Ruhnu, Tartu laulupidu, Salme Vallateatri suveetendus, Viljandi folk – aga suvi oli pikk ning kõik toimetused ei tule kohe mitte meeldegi!
Seekordne tansiöhta toimus 30. augustil Suur-Randvere seltsimaja õuel, vanas mõisapargis. Ilm oli soe ja peopaik õdus. Tantsuks mängisid kordamööda kolme loo kaupa Sörvemaa Sörmitsejad ja Meite Moodi karmoškaansambel. See toimis huvitava kahekõnena – Sörmitsejad mängisid Saaremaa lugusid ja tantsumuusikat ning Meite Moodi muusikud mängisid tantsuks laiemalt tuntumaid lugusid. Nii sai …
Ruhnu saarel toimus 2024. aasta augustis üle hulga aja spinntalkko. Sõrulased olid kohal.
Viljandi Folk 2024 tõi Kaevumäe lavale Ammukeri kontserdi “Mustrijäljed”
Tänaseni on soe tunne südames, kui mõtlen meie reisile 19.-21.juulil Rijas Balle pärimustantsu festivalile Jaunrauna mõisa. Emotsioonid olid ülivõrdes! See oli mulle esimene taoline festival – nii vahvad inimesed, head tantsijad ja vaimustavad muusikud!Reede ja laupäeva päeval toimusid õpitoad Läti pärimustantsude õppimiseks. Meie Laura ja Jakob õpetasid Saaremaa tantse ja …
6. juulil 2024 toimus Salmel Sörvemaa Laulupüha “Laulu vägi”. Kontserdi kunstiline juht Anu Lepik.
On juba saanud traditsiooniks, et Sörvemaa Pärimuse Seltsi muusikud käivad kevadeti Mihkli talumuuseumis koolilastega laulmas ning ringmänge mängimas. Nii ka sel kevadel, kui Kristi Otsa vedamisel sai muuseumisse külla tulnud koolilastega nii lauldud kiigelaule kui meestelaule, mängitud ringmänge ning ka pärimustantse tantsitud. Mai algul käisid külas Saaremaa algklasside lapsed, juuni …
Salme vallateatri sellesuiseks välilavastuse “Korvipunuja e. Körber ja Sörvemaa lalud” tegevus keerleb ümber Ansekülas tegutsenud segakoori asutamise ning tegevuse algusaastate. Martin Körberi algatatud väike koorike kasvas kümnekonna aastaga pealt kolmekümneliikmeliseks ning oli tuntud üle Saaremaa. Sellise uhke kooriga sai peetud ka esimene ilmalik laulupidu Massinõmmes juba 1863. aastal. Et etenduses …
Eesti Folkloorinõukogu tänavused aastaauhinnad jagati välja Tallinna Vanalinna Päevade pärimuskülas 8. juunil, teiste seas oli kohale kutsutud ka meite oma Tammeougu Mari, keda pärjati Teotoe tiitliga. Kes see Teotugi siis õigupoolest on? Folkloorinõukogu kodulehelt võime lugeda: “Teotoe auhinnaga tunnustatakse pärimuskultuuri kandjat, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu …
